Arvutid ja paragrahvid IIː litsentsid ja autoriõigus

Copyleft on autoriõiguse kasutamine eesmärgiga eemaldada seaduse poolt vaikimisi seatud piirangud teose levitamisel ning teose modifikatsioonide loomisel nõudega, et samasugused levitamis- ning muutmisvabadused säiliksid ka esialgse teose põhjal loodud töödel. Vabad litsentsid jagunevad sõltuvalt copyleft'i reguleerituse tasemest erinevateks rühmadeks.

Copyleft puudub

Selliste litsentside puhul ei laiene litsents tuletistele ja tuletis ei pea olema avatud lähtekoodiga. Tuletist võib müüa, jagada, privatiseerida jne. Lähtekoodi võib kasutada closed source projektides.

 Näiteks:

• Apache - Kubernetes, Swift
  
• BSD - Django, React
  
• MIT  - Angular.js, JQuery
  

Copyleft litsentsid

Copyleft litsentside puhul peavad tuletised olema avatud lähtekoodiga. Lähtekoodi ei või kasutada closed source projektides.

Näiteks:

• Tugev copyleft litsents - nt. GNU GPL (Joomla, Notepad++, MySQL)
  

GPL on copyleft-litsents, mis tähendab, et kõik tuletatud teosed peavad olema avatud lähtekoodiga ja levitatavad sama litsentsi alusel, mistõttu on selle kasutamine varalises tarkvaras sobimatu. 

• Väga tugev copyleft litsents - nt. GNU AGPL (Sugar CRM)
  

AGPL tingimused on peaaegu identsed GPL-i tingimustega koos täiendava lõiguga, mis võimaldab kasutajatel litsentsitud programmiga veebis suheldes saada kätte programmi lähtekood.

• Nõrk copyleft litsents - nt. GNU LGPL (Qt, SharpDevelop)
  

LGPL on sarnane GPL-iga, millest see on tuletatud, kuid on nõrgemate copyleft-nõuetega. See võimaldab tarkvara kasutada varalises projektis teatud tingimustel ja projekti koodide mõningate osade jaoks. LGPL-i peetakse tavaliselt kompromissiks tugevate copyleft-litsentside nagu GPL ja lubavate litsentside nagu BSD või MIT vahel.

Kasutatud allikad:

https://www.gnu.org/licenses/copyleft.html

https://choosealicense.com/licenses/

https://moqod.com/understanding-open-source-and-free-software-licensing/