Eesti infoühiskonna arengukavast 2020

 

Realiseerunud visioonipunkt:

Inimesed on saanud IKT abil nn targaks tarbijaks.

See punkt on enamasti vett pidanud, eriti raha säästmise koha pealt. Paljud inimesed, keda ma tean, isegi pensionärieas, teevad enne ostu sooritamist internetis veidi uurimistööd, et leida parima hinna ja kvaliteediga toode või teenus. Näiteks minu enda vanaema kasutab tihti toidupoodide e-variante. Valib näiteks Selveris ja Coopis meelepärased tooted ja siis võrdleb, kummas tuleb odavam ostukorv ja kulleritasu ning siis alles tellib. Mina ise kasutan näiteks enne mingi elektroonikaeseme soetamist veebisaiti Hinnavaatlus.ee, kus kõik antud toote pakkujad pannakse ritta hinna põhjal. Veel annab IKT võimaluse saada infot peaaegu ükskõik mis toote, teenuse vms.kohta. Muidugi on ka suur osa peamiselt vanemaealisi inimesi, kes internetiga ümber käia ei oska või ei soovigi ning selle pärast jäävad ilma paljudest IKT võimalustest.

 

Realiseerimata visioonipunkt: 

Töökohad on kõigis asutustes ja ettevõtetes võrgustunud.

See punkt ei ole kahjuks realiseerunud. Tänapäeva Eestis eksisteerib veel väga suur hulk ettevõtteid, kus puuduvad paljud IKT võimalused, näiteks võimalus kaugtööd teha. Füüsilist kohalolu nõudvate töökohtade puhul on arusaadav, miks kaugtööd ei ole võimalik teha, näiteks laotöötaja, põllumees, aga näiteks suur osa kontoritööd on võimalik viia üle kaugtööle, kahjuks seda pole veel tehtud. Isegi koroonakriisi ajal kuulsin mõnest ettevõttest, kes käskisid kodus töötamise asemel kontoris töötada, kuigi enamus tööst oli digitaalselt tehtav.